Katusejaam — päikesepaneelide paigaldus igat tüüpi katusele
Katusejaam muudab seni kasutuseta katusepinna elektrit tootvaks varaks. Paigaldame päikesepaneele viilkatusele ja lamekatusele — igaüks neist vajab oma kinnitus- ja tuulekoormuslahendust, mille valime katuse ülevaatuse põhjal. Töö käigus katuse garantii säilib.
Päikesepaneelide kinnitusvahendeid erinevatele katusetüüpidele pakuvad tuhanded ettevõtted üle kogu maailma. Kuidas leida endale meeldivaim/sobivaim kinnituslahendus, on aga esimene raske ülesanne, mis paigaldamise käigus on vaja lahendada.
Katusekinnitused jagunevad katuse tüübi järgi. On nn “Universaalsed” kinnitused, mis sobivad mitmetele katusetüüpidele, kuid eelistada tasub siiski konkreetsele katusetüübile väljatöötatud kinnituslahendusi. See välistab hilisemad võimalikud katuse läbilaskmise probleemi, katusekatte/aluskatte vigastuse probleemi ja võimalikud vaidlused kindlustusseltsiga, kui ekspertiisi käigus selgub, et paigaldaja/paigaldusettevõtte poolt valitud kinnituslahendus osutub mittesobivaks.
Kombineeri katusele paigaldatud päikesepaneelid elektriauto laadijaga ja lae autot oma päikeseenergiaga.
Kui palju katusejaam maksab?
15 kW katusejaam maksab 9840 € + km koos paigaldusega ja valmib ühe tööpäevaga. Hind ei sisalda akut.
Hind sisaldab paneele, inverterit, kinnitusi, kaabeldust ja elektritöid. Kinnituslahendus valitakse katusetüübi järgi ja on hinnas sees — universaalseid kinnitusi me ei kasuta.
| Näitaja | 15 kW katusejaam |
|---|---|
| Hind koos paigaldusega | 9840 € + km |
| Aastane toodang | ca 13 500 kWh |
| Paigaldusaeg | 1 tööpäev |
| Tasuvusaeg | 6–7 aastat |
| Paneelide eluiga | üle 25 aasta |
Hinda mõjutab katusetüüp, kalle, kaugus elektrikilbist ja see, kas Elektrilevi liitumisvõimsust on vaja suurendada. Ütleme need juba objekti ülevaatusel.
Millisele katusele saab päikesepaneele paigaldada?
Peaaegu igale — viil-, lame-, laastu-, trapetsplekk- ja klikkprofiilkatusele. Erandiks on vana eterniit ja 1990-ndate betoonkivid, mis vajavad eraldi hindamist.
| Katusetüüp | Kinnituslahendus | Millele tähelepanu pöörata |
|---|---|---|
| Viilkatus, plekk | Katusetüübile toodetud kinnitus, tihendiga eraldatud | Kinnitus ei tohi katust lõhkuda; peab jälgima katuse joont |
| Klikkprofiil „Klassik" | Profiili ristlõiget arvestav kinnitus | Eri tootjate profiilid erinevad — universaalne kinnitus ei sobi |
| Trapetsplekk | Plekipaani külge kinnitatav siin | Oht aluskatet märkamatult perforeerida |
| Laastukatus | Erikinnitus, katusekatte eripära arvestav | Kinnituse ja katte kokkusobivus |
| Lamekatus | Laiapinnaline kinnitus + pehmendusriba | Punktkoormus, sadevee äravool, kandevõime |
| Vana eterniit | Hindame eraldi | Katuse eluiga sageli lõpukorral; katte kahjustus kerge tekkima |
| Betoonkivi (1990-ndad) | Hindame eraldi | Materjali seisukord varieerub |
Kuidas valida katusele õige kinnituslahendus?
Viilkatused on levinuim katusetüüp Eesti maakondades eramajade segmendis. Eksimusi paigaldustöödes on võimalik vältida järgides katuseehituslike norme ja tootjapoolseid paigaldus- ja hooldusjuhendeid.
Kuidas siis eristada katusele sobivat ja mittesobivat kinnituslahendust?
Tähelepanu tasub kindlasti pöörata asjaolule, et kinnitus peaks olema plekkkatusest eraldatud tihendiga. Seda mitmetel põhjustel. Näiteks lume raskusega võib konstruktsioon natuke liikuda/mängida. See aga võib põhjustada kaitsekihi mahahõõrdumise mis omakorda võib viia katusekatte roostetamiseni. Paneeli kinnitus ei tohi katust lõhkuda ega muul moel kahjustada. Paneeli kinnitus peab jälgima katuse joont.
Kui palju paneelid katust koormavad?
Paneelide lisakoormus on kuni 15 kg/m². Määravaks ei saa tavaliselt paneelide omakaal, vaid lumi, mis nende taha koguneb.
| Näitaja | Väärtus | Miks see loeb |
|---|---|---|
| Paneelide lisakoormus | kuni 15 kg/m² | Uutel majadel mahub varuteguri sisse |
| Soovitav min. kaldenurk | 15° | Väiksema kalde korral kasutame kaldesuurendajaid |
| Vahe lumeneelust | 1,5–2,0 m | Väldib erakorralist lumekoristusvajadust |
| Alla 15° kalde korral | Väiksemad paneelid või tihedam siinisamm | Suur paneel võib lumekoormuse all kaarduda |
Kaldega katustele paigaldatavate paneelide puhul võime päikesepaneelide paigaldamisel arvestada lisakoormusega kuni 15 kg/m². Seega ei tohiks nende toodete omakaal saada määravaks aluskonstruktsiooni kandevõime vaatenurgast, kuid tasub siiski silmas pidada füüsilisest takistusest lisanduvat võimalikku lumekoormust. Käigutee või päikesepaneel, lumetõkkest rääkimata, tekitavad algselt avatud katusetahule lisanduvaid lumemassiive, kus lõplik koormus sula korral võib mitmekordistuda. Uute ja tehasemajade projekteerimisel osatakse lisanduvaid koormusi konstruktsioonidele dimensioneerida piisavate varuteguritega, kuid vanemate hoonete renoveerimisel on soovitav asjatundjaga nõu pidada. Soovitus kehtib muidugi mistahes vanema hoone katuse renoveerimise mistahes tööde korral, et tagada muretu ja toimiv lõpptulemus.
Meie laiuskraadil on päikesepaneelide soovitav minimaalne kaldenurk vähemalt 15º. Tagamaks paneelide maksimaalne tootlus on madalama kalde korral võimalik kasutada nn. kaldesuurendajaid/kaldenurga andjaid. Ka nende metallist valmistatud toodete omakaal vajab tähelepanu. Kui eelpooltoodud koormusi nimetatakse staatilisteks, tasub tuultele avatud katuste geomeetria (näiteks varikatused või mingil moel ühest või kahest küljest avatud pinnad) korral süveneda ka tuultest tekkivasse nn.dünaamilisse koormusesse. Madalakaldelisele katusele tuultele avatud piirkondades paigaldatud mastaapsem päikesepark võib tuulise ilma korral tekitada märkimisväärse surve- või tõstejõu, koormus võib olla vahelduv ja pulsseeriv. Eelpoolmainitud koormused aga ei paku konkurentsi rõhkude vahedest tingitud tõstejõule, mis näiteks metallkatuste korral on äärmuslikel juhtudel võimeline tõstma paigast kogu katusekonstruktsiooni. Viimane on oluline näiteks vanade kortermajade katusevahetuse juures, kus eterniitplaate profiilplekiga asendatakse, suurendades tõstejõudu kordades. Päikesepaneelidele endile avalduva lumekoormuse vaates tasub madalate kallete (vähem kui 15º) korral kaaluda väiksemate paneelide paigaldamist või kinnitussiini sammu tihendamist. Suuremate paneelide korral on liigse lumekoormuse juures oht nende kaardumiseks ja kahjustusteks.
Erinevat tüüpi katuste kasutamine päikeseenergia jaamade paigaldamisel nõuab samuti erinevaid lähenemisviise ja tehnilisi lahendusi. Viilkatused, lamekatused ja laastukatused omavad erinevaid omadusi ja tehnilisi väljakutseid, mis tuleb arvestada projekteerimise ja ehitamise käigus. Näiteks võib viilkatusel olla vaja kohandada päikesepaneelide paigaldust vastavalt katusenurkadele ja suunale, samal ajal kui lamekatusel võib olla vaja erilahendusi, et tagada paneelide tõhus ventilatsioon ja jahutus. Laastukatuste puhul võib vaja minna erilist kinnitusmeetodit, et tagada paneelide stabiilsus ja turvalisus.
Miks lamekatus vajab teistsugust lahendust?
Lamekatusel tekitab kitsas kinnitusriba punktkoormuse kohta, mis on projekteeritud ühtlast lumekoormust kandma. Seepärast kasutame laiapinnalist kinnitust ja selle alla pehmendusriba.
Paneelid paigaldatakse katusele nii, et need:
- ei ohustaks hoone konstruktsioone;
- ei kahjustaks katuselahenduse pikaajalist toimimist;
- ei segaks sadevete äravoolu;
- tagaksid katusel ohutu liikumise nii katuse kui paneelide hooldamiseks;
- ei muudaks katusekonstruktsiooni tuleohtlikuks.
Suuremad probleemid puudutavad pigem lamekatustele paigaldatavaid päikeseparke, kus lisanduvad koormused vajanuks arvestamist juba projekteerimisfaasis ja on olulised kasutatavate materjalide valikul.
Probleem on nimelt selles, et ühtlast lumekoormust kandma arvestatud soojustus- ja kattematerjalide peale paigaldatud paneeli kinnitus on kitsas riba, mis tekitab nö. punktiraskuse. Ehk tekitame olukorra, kus me koormame ühte punkti rohkem, katus vajub ajapikku sisse ja sellest võivad tekkida katuse rebendid ja lume/sulavee kogunemiskohad. Et katusele natukenegi leevendust anda, tuleks kasutada võimalikult laiapinnalist kinnitusdetaili ja paigalduse/kinnituse alla sobivat pehmendusriba. Pehmendusribaks võiks olla kas SBS(Ruberoid), UV kindle kummiriba või muu UV kindel pehmendav aluskate. Kattematerjal peaks olema paigaldatud ümber kinnituse ja olema kinnituse igast küljest 3-4cm pikem/eemal.
Tuleb jälgida lihtsat printsiipi: paneelid tuleb katusele paigaldada nii, et need ei ohustaks kogu hoone konstruktsioone, katuselahenduse pikaajalist toimimist, ei segaks sadevete äravoolu ja tagaks katusel ohutu liikumise nii katuse enda kui päikesepaneelide hooldamiseks. Päikesepaneelide paigaldamine ei tohi muuta katusekonstruktsiooni tuleohtlikuks.
Kus tehakse paigaldusel kõige rohkem vigu?
Kõige levinum viga on aluskatte vigastamine kruvidega ja liiga väikese ristlõikega kaabli kasutamine. Mõlemad annavad end teada alles aastate pärast.
Neli tüüpilist viga:
- Aluskatte vigastamine.
Kruvi ei taba roovlauda ja perforeerib aluskatte. Läbijooksud ilmnevad hiljem, lappimine on ajamahukas ja kallis. - Ebapiisav kaabli ristlõige.
Tootja nõuete asemel kasutatakse soodsamat analoogi. - Elektrokeemiline korrosioon.
Tsingitud teras otse katusekinnituse külge tekitab reaktsiooni, mis loetud aastatega raamistiku kandevõimet halvendab. - Kombineeritud omaalgatuslikud kinnitused.
Eri tootjate osadest kokku pandud lahendus ei ole testitud ja seda ei saa korrapäraselt hooldada.
Peamised probleemid päikesepaneelide paigaldamisega kaldkatustele on seotud nende korrektse kinnitamisega. Paneelitootjaid on maailmas lugematu arv, kuid kinnituslahendusi kõikidele katusekatetele või -konstruktsioonidele napib. Mängu tulevad ka regionaalsed eripärad katusematerjalide kasutamise kogemustes ja traditsioonides. Nii näiteks tuntakse klikksüsteemiga teraskatuseprofiili “Klassik” vaid Põhjamaades ja Baltikumis, vähem ka Poolas. Seetõttu puudusid pikalt sellele katusekattele mõeldud toimivad kinnituslahendused. Ainuüksi erinevate tootjate “Klassikud” võivad oma klikksüsteemides olla piisavalt erinevad, et nõuavad konkreetseid profiili ristlõikemõõte ja -kuju arvestavaid kinnituslahendusi.
Sarnaselt turvatoodete kinnituste toimimisele on olulised ka päikesepaneelide testitud kinnituslahendused. Kohtame liiga sageli mistahes toodetest kombineeritud omaalgatuslikke leiutisi. Erinevate tootjate kinnitustega paigaldatud katusejaam ei mõju just liiga turvaliselt ning raske on tagada ka süsteemi kui terviku regulaarseid hooldusnõudeid.
Päikesepaneelide ja turvatoodete kinnituslahenduste toimivuse vaatenurgast vaadates võib üldistada – järgides valitud katusematerjali paigaldusjuhiseid ning nõudeid aluskatusele (sarikate, roovide, distantsliistude jms.dimensioone), on sel moel ehitatud katusele neid tooteid alati võimalik toimivalt paigaldada. Probleemsemad on vanemad hooned või sellised, kus kokkuhoiu eesmärgil on näiteks nõutust suurema sammuga roovitus või on kasutatud väiksema ristlõikega puitmaterjale. Katusekatte enda omadused üldiselt takistuseks ei saa, vaid vanema eterniidi korral tasub olla ettevaatlik koormustekitavate toodete kasutamisel ja katusekatet läbistavate avade tegemisel. Nõukogude perioodil toodetud asbesti sisaldav eterniit võib varasema regulaarse hoolduse korral olla küll endiselt vormipüsiv ja visuaalselt toimiv, kuid igavest kestvust lubavale nimele (eternity) vaatamata on taoliste katuste eluiga valdavalt lõpukorral ning katusekatte kahjustamine lisatoodete paigaldamisel kerge juhtuma. Ettevaatlik tasub olla ka mõningate 1990-ndatel toodetud betoonist katusekividega.
Aluskatte valikul soovitame süveneda nende tulepüsivusklassi, et hilisema päikesepaneelide paigalduse korral ei jääks kogu katusekonstruktsiooni tulepüsivus kahtluse alla. Samasse valdkonda kuulub ka päikesepaneelide ning katusekatte õhutusvahe nõue. Kuigi visuaalselt on meeldiv paigaldada paneelid võimalikult samasse tasapinda katusekattega, tuleb kindlasti tutvuda paneelitootja nõuetega. Kahjuks on turul mitmeid sobimatuid ja sertifitseerimata tooteid, mis lisaks tuleohutusnõuete rikkumisele panevad pikema kuumaperioodi korral ülekuumenemisohtu ka paneelid ning kaabelduse.
Kaabelduse dimensioneerimisel tuleb arvestada tootjapoolseid nõudeid ja tootesoovitusi, mitte leida soodsamaid analooge. Suurimad vead päikesepaneelide paigaldamisel on võimalik teha just elektritööde faasis. Eelkõige ebapiisava ristlõikega kaableid kasutades, niisketes tingimustes paigaldust läbi viies või korrosiooni vaatenurgast sobimatute materjalide kombineerimisel. Kui tsingitud terasest kinnitused kruvitakse otse katusekinnituse külge, tekib keemiline reaktsioon, mis loetud kuude või aastate pärast elektrokeemilise korrosiooni tõttu raamistiku kandevõimet halvendavad. Seetõttu on ka katustele paigaldatavad kinnitustarvikud alati pulbervärvitud, lakitud või toodetud elektrokeemilist korrosiooni vältivatest materjalidest ja varustatud sobilike tihenditega.
Kuigi päikeseenergia tootmiseks tundub atraktiivne kasutada ära kogu selleks sobilik katuse lõunapoolne või piisava kaldega pind, tasub ka siin jälgida teatud loodusseadustest ja tervest mõistustest tulenevaid paratamatusi. Päikesepaneele võiks vältida katuseosades, kus on suurem tõesnäosus lumemasside kogunemisel. Nendeks on kindlasti neelukohad, kuid ka vintskappide ümbrused, katuseakende pealsed, keset katust paiknevad korstnad ja muud läbiviigud, piirnemised parapettidega jne. Soovituslikult võiks paneelide paigaldus alata 1,5…2,0 meetrit võimalikest lume kogunemise kohtadest eemal. Soovituse järgimine aitab vältida erakorraliste lumeolude korral paanilist hooldusvajadust.
Peamised vead päikesepaneelide kinnitamisel on seotud katusekatet läbistavate avade (kruvid) korral roovlaua mittetabamisel aluskatte vigastamisega. Teatud toodete korral on nõutav otsmiste kinnituste kinnitamine sarikasse, mida juba paigaldatud katusekatte korral on sageli võimatu järgida. Vaid plekipaani külge kruvidega kinnitatavate (nt.trapetsprofiilid) paneelisiinide korral on võimalik samuti aluskatte tahtmatu perforeerimine, mida paigaldusjärgselt polegi võimalik märgata ning probleem annab end hiljem teada läbijooksude näol. Aluskatte vigastamine on katusetöödel üks enamlevinud vigu ja aluskatte lappimine on ajamahukas, keeruline ja Kallis. Päikesepaneelide vaatenurgast on mistahes kaabelduse korrektne läbiviimine aluskattest samuti ülioluline. Võimalusel võiks kaabeldus siseneda pööningule võimalikult katuseharja lähedalt, parimal juhul lausa harjapleki või -kivi alt ning eelistada tuleks spetsiaalseid läbiviike. Nende puudumisel tuleb tagada, et kvaliteetseid teipe kasutades oleks aluskattest läbiviik teostatud nii, et piirkonda ei koguneks sadevesi või kondensaat.
Kuhu katusel paneele ei paigaldata?
Paneelid jäetakse 1,5–2,0 m kaugusele kohtadest, kuhu lumi koguneb — neelud, vintskapid, katuseaknad, korstnad ja parapetid.
Väldime paneelide paigaldamist:
- katuseneeludesse ja nende vahetusse lähedusse;
- vintskappide ümbrusesse;
- katuseakende pealsetele;
- keset katust paiknevate korstnate ja läbiviikude juurde;
- parapettidega piirnevatele aladele.
Kuigi tundub ahvatlev katta kogu lõunapoolne katusepind, tasub need kohad vabaks jätta. See hoiab ära erakorralise lumekoristusvajaduse ja pikendab kogu süsteemi iga.
Kuidas katusejaama paigaldus käib?
15 kW katusejaam valmib ühe tööpäevaga. Enne seda käib objekti ülevaatus, pakkumine ja lubade menetlus.
- Vaatame katuse üle
Hindame katusetüübi, kalde, kandevõime, seisukorra ja valime sobiva kinnituslahenduse. - Koostame pakkumise
Võimsus, tootlusprognoos ja hind — läbipaistvalt, ilma hilisemate lisandusteta. - Ajame load korda
Suhtleme Elektrilevi ja kohaliku omavalitsusega sinu eest. - Paigaldame ühe päevaga
Kinnitused, paneelid, inverter, kaitsmed ja kaabeldus vastavalt kehtivatele standarditele. - Anname üle
Liidame võrguga, seadistame seire, väljastame mõõteprotokolli ja garantii.
Korduma kippuvad küsimused
Kas päikesepaneele saab paigaldada olemasolevale katusele?
Jah, enamikule katusetüüpidele. Enne paigaldust hindame katuse kandevõime, kalde ja seisukorra. Kui katus vajab lähiaastatel vahetust, soovitame teha katusetöö ja paneelide paigalduse korraga — nii ei pea paneele hiljem maha võtma.
Kas paneelid lõhuvad katust või rikuvad garantii?
Ei, kui kinnituslahendus on valitud katusetüübi järgi ja paigaldus järgib tootja juhendeid. Plekkkatusel peab kinnitus olema katusest tihendiga eraldatud, et konstruktsiooni liikumine ei hõõruks kaitsekihti maha. Katuse garantii säilib.
Kui palju paneelid katust koormavad?
Paneelide lisakoormus on kuni 15 kg/m². Uute majade projekteerimisel mahub see varuteguri sisse. Vanemate hoonete puhul vaatame kandevõime eraldi üle — määravaks saab tavaliselt lumi, mis paneelide taha koguneb, mitte paneelide omakaal.
Mis on katuse minimaalne kaldenurk?
Soovitav on vähemalt 15°. Madalama kalde korral kasutame kaldesuurendajaid, et tootlus ei langeks. Alla 15° kalde puhul tasub kaaluda ka väiksemaid paneele või tihedamat siinisammu, sest suur paneel võib lumekoormuse all kaarduda.
Kas lamekatusele saab paneele panna?
Saab, aga see nõuab teistsugust lahendust. Kitsas kinnitusriba tekitab punktkoormuse katusele, mis on projekteeritud kandma ühtlast lumekoormust. Kasutame laiapinnalist kinnitusdetaili ja selle alla UV-kindlat pehmendusriba, mis ulatub kinnitusest igast küljest 3–4 cm üle.
Kas vanale eterniitkatusele saab paneele paigaldada?
Vajab eraldi hindamist. Nõukogude perioodil toodetud eterniit võib visuaalselt hea välja näha, kuid enamiku selliste katuste eluiga on lõpukorral ja katusekate on lisatoodete paigaldamisel kerge kahjustuma. Vaatame katuse üle ja ütleme ausalt, kas tasub.
Kui kaua paigaldus võtab?
15 kW katusejaam valmib ühe tööpäevaga. Kogu protsess esimesest kõnest võrguga liitumiseni kestab kauem, sest Elektrilevi menetlus lisab oma aja — paigaldustöö ise on siiski üks päev.
Kas katusejaam või maajaam on parem?
Katusejaam sobib, kui katusepind on vaba ja lõunasse suunatud — see ei nõua eraldi maad ja maksab 15 kW juures 9840 € + km. Maajaam annab tavaliselt kõrgema tootluse, sest paneelid saab suunata optimaalse nurga alla, kuid vajab krunti ja maksab 10 940 € + km.
Küsi katusejaama pakkumist
Vaatame katuse üle, valime sobiva kinnituslahenduse ja ütleme hinna. 15 kW katusejaam 9840 € + km, valmib ühe tööpäevaga. Paigaldame üle kogu Eesti.